Artiklid |
Teistmoodi terveks |
Teistmoodi terveks 09.11.2006 Vivika Veski
|
Pärnu kesklinnas avatud Ravikoda aitab inimestel terveneda looduslikul viisil.
Liisa (nimi muudetud) lebab kušetil. Tema kõrvast sirutub välja põlev küünal, mille kollane leek hubiseb vaikselt sügishämaras toas. Ravi läbi viiv Mare Hanschmidt jälgib, et küünal püsiks õiges asendis, nii et tuli tõmbaks õhusamba liikuma. Pärast protseduuri istub 78-aastane Liisa vastuvõturuumi diivanil ja ajab juttu. Nüüd on tal seda mõnusam teha kui enne, sest kuuleb ka, mida teised ütlevad. Puuvillakiududest, kärjevahast, meest, eeterlikest õlidest ja ravimtaimedest valmistatud õõnsad küünlad puhastavad kõrva sinna kogunenud vaigust, tänu millele inimese kuulmine võib paraneda. Lisaks aitavad need lõõgastuda, ergutavad vereringet, ainevahetust ja lümfiringlust. Liisa räägib, et ta pole juba 25 aastat arsti juures käinud, kuid Ravikotta tuli kohe, kui kuulis, et Mare Hanschmidt ja Marika Liivrand on apteegist sinna üle kolinud.
Apteekrist ettevõtjaks
Ka apteegist otsisid inimesed vahel alternatiivi antibiootikumidele ja teistele kangetele rohtudele.
Siis kohtus ta looduslike ravimite müüja Mare Hanschmidtiga, kellel olid sarnased vaated. Nelja aasta jooksul koos apteegis töötades jõudsid naised mõtteni, et võiks asutada Pärnusse loodusravi keskuse. Tallinnas ja Tartus said inimesed soovi korral alternatiivravi, Pärnus aga mitte. Selle aasta alguses tundsid Mare ja Marika, et nüüd on käes hetk, mil tuleb midagi ette võtta. Edasi juhtus kõik juba kiiresti – nad leidsid sobivad ruumid, said ruttu korda firma asutamiseks vajalikud paberid, leidsid meistrimehe, kes oli kohe valmis sobiva mööbli meisterdama jne. Mare sõnul polnud neil aega isegi muretseda, kuidas ettevõtjatena hakkama saavad.
“Tulin vaatama, kuhu te kadusite!” Ravikotta on sisenenud vanem härrasmees, kes varem käis apteegist Marika käest rohtusid ostmas. “Jah, kliendid tulevad järele,” tõdeb Marika. Seekord mees lihtsalt uurib, mida Ravikojal talle pakkuda on. Enne kui Mare ja Marika ravikeskuse avasid, ilmus Pärnu Postimehes tutvustav artikkel. Nõnda tõid esimesed päevad kohale hulgaliselt nii hädalisi kui ka lihtsalt uudishimulikke. Nüüd on juba rahulikum, sest vastuvõtuajad on paigas.
Raviviisid käsikäes
Marika Liivrand lisab, et kõige tähtsam on inimesi aidata. “Mina tahaksin, et tavapärane meditsiin ja loodusravi käiksid käsikäes – üks suudab üht, teine teist,” unistab ta.
Mida pakub Ravikoda
Ergutav jalavann
Patsient, kes palub ennast nimetada Ketuks, istub protseduuride toas, jalad ioonivannis. See on tal viies kord jalgu vannitada, ühtlasi viimane. Järgmise seeria võib ette võtta poole aasta pärast. Kuidas tunne on?
“Hästi mõnus!” kiidab naine säravsilmi. “Jalad on läinud kergemaks ja organism tundub puhtam, enesetunne on läinud paremaks, uni on sügavam. Erksam tunne on, enne olin loid ja ei tahtnud eriti midagi teha.” Ketu otsis Ravikojast abi selja- ja jalahäda vastu. Kompuuterdiagnostikas käies selgus aga, et ka tema siseelundid ei tööta päris nii, nagu vaja.
Lisaks jalavannidele tohterdab Ketu nüüd looduslike preparaatidega maksa, suvel ootab teda neeruravi ning arst koostas talle aastase kaalust mahavõtmise programmi. Ketule sisaldab usaldust, et ravi käib tasa ja targu – Ravikojas ei luba keegi talle näiteks 12-kilost kaalukadu kahe nädalaga, nagu mõnes imerohu reklaamis. Ketu on varem proovinud muidki vahendeid, mida loodusravi sildi all pakutakse, kuid need pole aidanud. “Siin saan esimest korda aru, et minuga on midagi juhtunud,” rõõmustab naine. Pärast jalavanni tahab Ketu proovida seljasirutuspinki.
|
Mare Hanschmidt ja Marika Liivrand loodusravikeskuses. |
Kompuuterdiagnostika. Juuste plasmospektrofotomeetriline analüüs Õieteraapia. Kaaniravi. Nõelravi. Homöopaatia. Psühholoog. Meestearst Fotoonresonantsteraapia. Massaaživoodi seljaprobleemidele. Moksalamp. Shindo - Jaapani massaaž. Vabastav hingamine. Jääkainete eemaldamise jalavann.
|